Hoiu-laenuühistu seaduse muutmine on saanud palju tähelepanu ka hoiu-laenuühistute liikmete seas. Tartu Hoiu-laenuühistu liige Alikee Kubi on teinud avaliku pöördumise, mille on edastanud ka rahandusministrile ja rahandusministeeriumile, tundes muret kavandatava seaduse eesmärkides ja õigluses. Järgnevalt oleme avaldanud Alikee Kubi pöördumise täies mahus.

Rahandusministeerium
Rahandusminister hr Martin Helme

Avalik kiri ministrile ja hoiu-laenühistu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötajatele

Olen Tartu Hoiu-laenuühistu liikmena tutvunud teie ministeeriumi ametnike poolt ettevalmistatud uue hoiu-laenuühistu seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjaga. Nimetatud seaduse projekt tekitab hulgaliselt küsimusi ja seab otseselt kahtluse alla eelnõu koostajate pädevuse ning üldise võimekuse hoiu-laenuühistute olemuse määratlemisel.

Esmalt ei ole eelnõu koostajad enesele teadvustanud ega aru saanud, kes on üldse hoiu-laenuühistu liige. Nad tõlgendavad liiget kui ühistu klienti, kellele ühistu osutab nende meelest mingisugust finantsteenust. Ühistu liige ei ole klient, vaid ühistu kaasomanik. Seega laienevad ja peavad laienema ühistu liikmetele kõik õigused ja kohustused, mis laienevad ükskõik millise äriühingu omanikele.

Teie alluvuses töötavad eelnõu ettevalmistajad püüavad võrdsustada ühiskonnas nii pankade kui suuremate hoiu-laenuühistute staatust. Veelgi enam – nad tahavad HLÜdele kehtestada ulatuslikud tegevus- ja järelevalvelised piirangud, mis kohati on karmimad kui need, mis on ette nähtud ühistu- või aktsiapankadele krediidiasutuste seadusega, ent ei taha HLÜdele anda juurde ühtegi õigust. Eelnõus on jätkuvalt segi aetud avalikkus ja HLÜ liikmeskond. Kas mõistate, et hoiu-laenuühistu liige ei ole klient ega tarbija, vaid ühistu kui äriühingu omanik? Samuti seda, et HLÜ omanikuks astumine või lahkumine on rangelt vabatahtlik erinevalt panga kliendiks (kes ei ole samal ajal panga omanik!) olemisest.

Meie tänases õigusruumis ei saa ükski kodanik teostada oma elukondlikke ega majandustehinguid olemata mõne panga klient, sest ilma pangaarvet omamata ei ole tal võimalik suhelda ei riigi- ega ametiasutustega. Seega on panga kliendiks olemine eluliselt vajalik ja möödapääsmatu kohustus. Hoiu-laenuühistu liikmeks astumine on aga rangelt vabatahtlik ja otseselt seotud kodaniku põhjendatud huviga. Liikmeks astumisel tutvustatakse kõiki hoiu-laenuühistuga seonduvaid küsimusi ja inimene kinnitab oma soovi ja mõistmist isikliku allkirjaga.

On äärmiselt kahetsusväärne, et teie ministeeriumi ametnikud omistavad meie riigi kodanikele omadusi, mida neil ei ole. Näiteks, kust võtab mingi ministeeriumi ametnik, et ühistu liige ei tea ega orienteeru ühistu tegevuses ega võimalustes? Kus on Eesti hoiu-laenuühistute kõigi üle 15 000 liikme hulgas läbi viidud uuring, mis seda kinnitaks?

Mis õigusega üritab riik sekkuda kodanike vaba tahte väljendusse kasutada ühiselt oma rahalisi vahendeid lisaväärtuse loomiseks ja kasumi tekitamiseks? Selle eelnõuga üritatakse otseselt piirata ja takistada kodanike vabadust kasutada ja käsutada oma omandit!  Tekib otsene kahtlus, et teie ametnikud viivad ellu sihilikult ja teadlikult poliitikat, mis kahjustaks eesti kodanike õigusi ja vabadusi ning teeniksid hoopis nende huve, kelle eesmärgiks on meie riigi otsene kahjustamine.

Täiesti arusaamatuks jääb ministeeriumi ametnike seisukoht, milles teavitatakse, et ühistu eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, vaid oma liikmete majanduslike huvide toetamine ja soodustamine läbi ühistegevuse. Ühistegevuses tekibki ja peabki tekkima ühistule kasum ja selle kasumi tekkimises läbi ühistulise majandustegevuse ongi selgelt väljendatud ühistuliikmete majanduslike huvide realiseerumine, sh ühistu jaotatavast kasumist osasaamise näol.

Kuidas saavad teie ametnikud väita, et hoiu-laenuühistud ei oma täna tegevusluba? Kas see tuleb teadmatusest või pealiskaudsusest, pole meie hinnata, kuid see lähenemine on otsene vale. Kõik Eesti hoiu-laenuühistud tegutsevad täna kehtivate tegevuslubade alusel.

On tõsi, et hoiu-laenuühistute hoiuseid ei tagata riiklikust Tagatisfondist. Antud kontekstis on see väide aga täiesti asjakohatu, sest see Tagatisfond ei suuda täna garanteerida ligilähedaseltki kõikide pankade klientide võimalikke nõudeid. Hoiu-laenuühistutel on olemas oma reservfond ja kohustuslik raha hoiustamine Eesti Pangas, mis võimaldab katta kõik kohustused oma liikmete ees.

Oleme kuulnud seisukohta, et audiitorkontrollist ei piisa ja audiitorkontroll ei ole pädev auditeerima hoiu-laenuühistuid ja sellepärast on vaja panna ühistuid kontrollima mingi riigipoolne „komissar“ vastavuskontrolli näol, mis on ühistule kulukas ja samas regulatsioon vastavuskontrolli planeeritavast tegevusest ja volituste ulatusest on üdini absurdne. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et isegi Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga tegevust auditeeritakse põhimõtteliselt nendesamade audiitorite poolt, kes rahandusministeeriumi ametnike arvates pole pädevad. Miks Finantsinspektsiooni või Eesti Panga auditeerimisel ei ole esile kerkinud probleeme audiitorite pädevuse osas ega seatud kahtluse alla nende võimekust objektiivselt hinnata ettevõtte majandustegevust? Ühistu liikmete poolt valitakse lisaks revident või revisjonikomisjon, mis kontrollib ühistu majandustegevuse vastavust seadustele ja annab aru ühistu üldkoosoleku ees. Kui omanikud on nii otsustanud ja need süsteemid on edukalt toiminud, siis riigipoolne omaalgatuslik ja pahatahtlik sekkumine pole kindlasti ühistu liikmete huvides, vaid saab teenida hoopis teistsuguseid ja kaugemale ulatuvaid eesmärke, mille otseseks eesmärgiks on elujõuliste ja edukate hoiu-laenuühistute tegevuse kahjustamine.

Jääb arusaamatuks, miks ei tohi olla hoiu-laenuühistute liikmete arv suurem kui 3000 liiget? Miks ei tohiks hoiu-laenuühistu laenata oma konsolideerimisgrupi liikmele ehk oma tütarettevõttele? Miks peaks vähemalt 50% ühistu laenuportfellist moodustama alla 3-aastased laenud? Miks ei või volikogu liige olla samal ajal juhatuse või nõukogu liige? Miks peaks see olema üldse riigi probleem? Kelle meelest ja mis konkreetse põhjendusega tuleks siis taotleda krediidiasutuse tegevusluba? Ei ole vahet, kas oma raha kaasab ühiseks tegevuseks 3 või 30 000 kodanikku. Miks kardab riik oma kodanikke ja keelab neil ühineda mastaabis, millega on võimalik ühiselt ka midagi suurt korda saata? Ehitada näiteks oma liikmetele ühistuline tuulepark või midagi veel suuremat.

Teie, ministrina, ja teie ministeeriumi ametnikud peaksid eelkõige aduma, et Eestis elavad vabad kodanikud, kellele laienevad Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenevad õigused. Me ei ole kellegi alamad, kes peavad kuuletuma kõrgemale võimule. Meie, kodanikud, olemegi rahvas ja kõrgeim võim siin riigis on meie käes. Me ei ole mingite ametnike mängukannid.

Kui ministeeriumi plaan on võrdsustada suuremate hoiu-laenuühistute majandustegevuse aluseid, siis tagage ka hoiu-laenuühistutele ligipääs rahvusvahelistele rahaturgudele ja keskpangalt negatiivse intressiga rahalaenamise võimalustele. Tagage hoiu-laenuühistutele sarnaselt pankadega õigus rahaliste vahendite emiteerimiseks! Miks selle küsimuse korral ei võrdsusta ministeerium pankade õigust hoiu-laenuühistute õigustega?

Miks ei ole käesolevas eelnõus arvestatud mitte ühtegi hoiu-laenuühistute esitatud ettepanekut ja nendest korduvalt esitatud ja põhjendatud seisukohtadest on ülbelt mööda mindud? Selline suhtumine ja ministeeriumi tegevus peegeldab otsest põlgust ja üleolekut oma riigi kodanike suhtes. Kas see ongi siis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tõeline pale?

Lubada seista kodanike õiguste ja vabaduste eest, kuid samal ajal valmistada ette seadusemuudatusi, mis töötavad risti vastu teie antud poliitilistele lubadustele?

Alikee Kubi
Tartu HLÜ liige

Ühistegevuse Uudiste toimetus